OMX Baltic−0,12%260,63
OMX Riga−0,57%880,96
OMX Tallinn−0,19%1 681,27
OMX Vilnius0,15%1 006,11
S&P 500−0,06%5 729,61
DOW 30−0,48%42 003,61
Nasdaq 0,08%18 089,78
FTSE 100−0,17%8 268,7
Nikkei 225−0,19%37 870,26
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%103,11

OMX Baltic−0,12%260,63
OMX Riga−0,57%880,96
OMX Tallinn−0,19%1 681,27
OMX Vilnius0,15%1 006,11
S&P 500−0,06%5 729,61
DOW 30−0,48%42 003,61
Nasdaq 0,08%18 089,78
FTSE 100−0,17%8 268,7
Nikkei 225−0,19%37 870,26
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%103,11

02.04.15, 07:15

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigi Kinnisvara: väiksed ei ole välja puksitud

Riigi Kinnisvara ASi heakorra projektijuht Krista Rebane vaidleb vastu väitele, nagu oleks enamik väiksematest puhastusfirmadest hangetelt välja puksitud.

Marge Ugezene

RKASi heakorra projektijuht Krista Rebane kinnitab, et väikesed ei ole kehvemal stardipositsioonil kui suured koristusfirmad.

RKASi heakorra projektijuht Krista Rebane kinnitab, et väikesed ei ole kehvemal stardipositsioonil kui suured koristusfirmad. Foto: Andras Kralla, Äripäev

RKAS tegi Rebase sõnul läinud aastal suurele mahule ehk 200 000 m² kokku üheksa hanget. „Jagasime selle Eesti erinevate piirkondade kaupa gruppideks, et hankel saaksid osaleda kohalikud ettevõtjad ja maht oleks jõukohane ka just väikestele ettevõtetele,“ kinnitas ta.

Mitu kuud varem tutvustas RKAS hankeplaani avalikult ka Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu üldkogul. Ettevõtete tagasiside järel korrigeeris RKAS tagatisnõudeid ja muid lepingu klausleid. Mis puudutab ettevõtetele seatavaid käibenõudeid, siis need on reeglina väiksemad kui soovituslik tase.

RKAS ei tee Rebase sõnul hankeid üldjuhul üksikute objektide kaupa. „Väga oluline on läbi mastaabiefekti tagada rahaliste vahendite säästlik kasutamine ja konkurents.“

Käimas on audit

Riigikontroll tegutseb Riigi Kinnisvaras

Riigikontroll alustas eelmise aasta mais auditit, et selgitada välja, kuidas RKAS on oma tööga hakkama saanud.

Auditiga hinnatakse, kas RKASi tegevus riigile kinnisvara teenuse osutajana on aidanud riigivara korrashoidu tõhusamalt korraldada. Sealhulgas selgub, kas investeeringud ning remonditööd on tehtud vajalikus mahus ja õigel ajal. Samuti annab detsembris lõppev audit vastuse, kas on võimalik rääkida suuremast säästlikkusest kinnisvara korrashoiul.Hinnangu andmisel otsitakse vastust muu hulgas järgmistele küsimustele:1. Kas riigi kinnisvara haldamine on muutunud kulutõhusamaks? 2. Kas riik on saanud tsentraalse ja adekvaatse ülevaate riigile kuuluvast kinnisvarast ja selle olukorrast?3. Kas riigile mittevajalikku vara on majandatud heaperemehelikult?2007. aastal heaks kiidetud riigi kinnisvarastrateegia kohaselt hakkas riigi kinnisvara tsentraalselt valitsema selleks moodustatud äriühing (RKAS). Selleks anti pea kogu riigi kinnisvara üle RKASile, kellelt riigiasutused üürivad tegutsemiseks vajalikku pinda.

Teenuse kvaliteet on Rebase hinnangul oluline -- heakorrateenuste puhul sõltub see eelkõige kvalifitseeritud ja motiveeritud personalist. „Seetõttu oleme seadnud ka konkreetsemad nõuded töötajatele. RKASil on kvaliteedijuhtimise sertifikaadid, mis tähendab, et peame oma hankepoliitikas lähtuma samamoodi kvaliteedinõuete kehtestamisest partnerite leidmiseks. Kvaliteedi nõudmistel lähtume oma klientide nõudmistest,“ selgitas ta pikemalt.

Hangete tingimuste rangust kommenteerides tõi Rebane välja: „Näitena võime tuua heakorrateenuse tellimise kahele objektile Saaremaal, kus sealset turgu ja ettevõtete võimalusi arvestades seadsime tavapärasest leebemad nõuded: vähendasime netokäibe, pakkumuse ja lepingu tagatise ning töökogemuse kriteeriume ega küsinud projektijuhi kutsetunnistust, Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu (EKHHL) tasemekinnitust ja ISO kvaliteedijuhtimise sertifikaati. Lisaks kutsusime selles hankes osalema ka just väiksemaid Saaremaa ettevõtteid, kuid ükski neist pakkumust ei esitanud.“

Järgnevad Äripäeva esitatud küsimused, millele Krista Rebane e-kirja teel vastas:

Ettevõtjad on intervjuudes öelnud, et probleem on ka selles, et Riigi Kinnisvara valib odavaima pakkumise, mistõttu kannatavad võitnud firma koristajad, kelle palk jääb väga madalaks. Mida sellest arvate?

Selline tõlgendusviis ei ole korrektne. Kõikidele pakkujatele on seatud võrdsed kvalifitseerimise nõuded, sealhulgas kvaliteedinõuded. Need kes kvaliteedinõuetele vastavad, saavadki õiguse pakkumusi esitada.

Oleme teinud hankeid, kus maksumus ei ole ainus kriteerium, vaid on hindamiskriteeriumiteks 80% pakkumuse maksumus ja 20% kvaliteedikriteerium. Madalate pakkumuste vältimiseks oleme mõnedes hangetes fikseerinud puhastusteenindajate arvu, tunnid ja palga, mis peaksid tagama võrdsete ja mitte alapakkumuste tegemise. Seega ei saa väita, et odavaima pakkumuse võitja puhastusteenindajad saavad madalat palka.

Praegu on käsil ka heakorrateenuse piloothanke koostamine, millega soovime vähendada veelgi pakkumuse hinna osakaalu ning töötada välja hindamise kvaliteedikriteeriumite alused.

Alapakkumise kahtluse korral oleme teinud pakkujale järelepärimisi, selgitamaks nende võimalusi pakutud maksumusega tagada soovitud teenuse kvaliteet ja maht. Seetõttu oleme osades hangetes liiga odavad pakkumised tagasi lükanud.

On kõlanud, et hangete täitmise periood on liiga pikk (kuus aastat) ning tehakse üle-eestilisi hankeid, mis tähendab, et väiksemal ettevõttel, kes näiteks töötab Viljandimaal, oleks raske minna lepingut täitma Saaremaale. Tuntakse huvi, miks tehakse mahukaid hankeid. Kuidas kommenteerite?

Turu ootused on vastandlikud ja erinevatel tasanditel on välja öeldud, et optimaalsed hanked on 3-6 aastat. Oleme oma hanked üles ehitanud põhimõttel, et lepingu pooltel on võimalus lepingust ilma sanktsioonideta väljuda 2aastaste intervallide jooksul. See tähendab, et lepingud on 2+2+2 aastat ja 6aastane periood on tinglik. Paindlikud lepingutingimused võimaldavad osapooltel kahe aasta pärast hinnata, kas turuolukord võimaldab lepingut jätkata või kas ollakse koostööpartnerite töökvaliteediga rahul.

Kas ja kui palju on ette tulnud, et olete pidanud mõne hanke võitnuga lepingu lõpetama? Kui, siis miks, kellega ja millistel objektidel?

On tulnud ette olukordi, kus oleme pidanud sõlmitud lepingu üles ütlema, kuid need on erandid. Meie eesmärk on tagada klientidele jätkusuutlikud lepingud ja seetõttu peame ka ise selle nimel hangete kavandamisel palju eeltööd tegema.

Kas on tehtud arvutusi, mis näitavad, mil määral hoitakse kulusid kokku, kui heakorrateenuste tellimise ja lepingu täitmise jälgimisega tegeleb Riigi Kinnisvara, mitte iga asutus ise?

Selliseid arvutusi on tehtud ja tehakse ka edaspidi. Kompetentsikeskusena monitoorime pidevalt turgu, et tagada parima kvaliteedi ja hinna suhe. Kvaliteetse hanke korraldamisel võtame arvesse lisaks hinnakriteeriumitele kvaliteedi- ja tööohutusnõudeid ning laiemalt juhtimis- ja koolituskulusid. Professionaalselt korraldatud hange vähendab selle vaidlustamise tõenäosust.

Marge Ugezene

Seotud lood

Sisuturundus

24.09.24, 17:25

Tavid: võlgades Hiinat ähvardab deflatsiooniline spiraal

Hiinas on süvenemas deflatsioonilised protsessid – see ähvardab maailma suuruselt teise majanduse probleeme veelgi võimendada. Juba praegu on Hiinas kinnisvaraturu kriis ning riik ja selle kodanikud on kulda kokku ostmas.